„Elektriautol on lisaks eelnimetatutele palju häid omadusi, näiteks eelsoojendusfunktsioon, mis tavaauto mõistes tähendab eraldi juurdeostetavat Webasto soojendussüsteemi. Elektriauto saab panna mugavalt oma nutiseadme programmist soojenema ja autosse istudes on salong soe – Webastoga autot muide nii soojaks ei saa,” ütleb Tootsi. Ta täiendab, et Citroën C4 puhul kulutab üks elektriauto soojendamine umbes 10 kilomeetri sõidu jagu elektrienergiat.

Võrreldes Citroën C4 tavaauto ja elektriauto hooldust, on vahe Tootsi sõnul üsna suur. Elektriauto hoolduse osas on tehase poolt lihtne nõue: esimene hooldus tuleb teha 12 500 km järel, seejärel 25 000, 50 000, 75 000 ja 100 000 km hooldused. Aga hoolduses peab käima tehase nõuete kohaselt kindlasti iga kahe aasta tagant. „Soovitan siiski elektriautoomanikul käia hoolduses kord aastas ja seda lihtsal põhjusel: Eesti kliimas kipuvad autodel pikapeale pidurid peale jääma. See tähendab, et kui muidu on kavandatud elektriauto hoolduseks tund, siis meie arvestame 1,5 tundi, kuna võtame pidurid lahti ja teeme neile lisapuhastuse. Elektriautoomanikel on iga kilovatt arvel ja kui üks pidur peaks hakkama peale jääma, veereb auto raskemalt ning see kajastub omalt poolt ka elektriarves.”

Lisaks pidurite puhastusele vaadatakse hoolduse käigus üle, et kõik sõlmed oleksid korras, ja vahetatakse salongifilter. Salongifiltri osas hoiatab ekspert samuti, et selle vahetust ei maksa edasi lükata. „Eestis ei tohiks sõita üle aasta ühe salongifiltriga. Oleme näinud küll neid kaheaastaseid salongifiltreid, mis on saanud mitu talve niiskust. Paraku on see piisav aeg silmaga nähtamatute eruvormide tekkeks. Tegemist on ju õhuga, mida autosolijad sisse hingavad ja seetõttu on oluline selle puhtus.”

Sisepõlemismootoriga masina hooldusvälp on oluliselt tihedam ja ka kallim. Näiteks bensiinimootoriga C4-ga tuleb hoolduses käia korra aastas või iga 15 000 km järel, diiselmootoriga masinaga aastas korra või iga 25 000 km järel. „Enamik tänapäevaseid autosid annab ise teada, kui auto nõuab hooldust varem, näiteks puhkudel, kui diiselautoga sõidetakse ainult väga väikeseid otsi,” lisab Tootsi. „Kuna elektriauto ei vaja küünalde, õlide ja õlifiltrite vahetust, hoiab see ühe hoolduse pealt kokku juba ligi 150 eurot. Samas näiteks lambipirnid ja muud taolised kuluosad vajavad aeg-ajalt vahetust olenemata mootoritüübist.”

Elektriautode hooldus erineb siiski ka autotootjatel. Näiteks Hyundai ja Honda kasutavad elektriautodes elektrit mittejuhtivat õli ja jahutusvedelikku. Sellise jahutusvedeliku vahetuse protseduur võib olla üsna keerukas protsess ja maksta isegi kuni 600 eurot. Osal elektriautomarkidel on ka ette nähtud teatud kilomeetrite järel vahetada ülekandeõli, aga seda ei lähe palju ja see pole eriti kallis.

„Kokkuvõttes on särtsuauto suurepärane linnaauto, kui on vaja autoga tööl käia, last lasteaeda viia ja muid taolisi pisemaid otsi sõita. Inimesele, kes on harjunud ühe jutiga Tallinnast Varssavisse sõitma, on kindlasti vahepealne laadimispeatus harjumatu. Kui on aga kindel plaan elektriauto soetada, tasub teha korralik taustatöö ja lisaks auto hinnale uurida ka hoolduse eripärasid ning muud kaasnevat,” soovitab tehniline ekspert. Loe ka Mario Kadastiku elektriautode kogemustest.

Jaga
Kommentaarid