Eelmise aasta kümne esimese kuuga oli Eesti impordi maht Valgevenest 522 miljonit eurot ning 2020. aastaga võrreldes enam kui kahekordne ja tipphetkest 2018. aastast üle viiendiku suurem. Leedu import Valgevenest suurenes 2020. aastaga võrreldes 50% ja jõudis miljardi euroni. Tipphetkest 2015. aastast on see kolmandiku võrra suurem. Läti import Valgevenest suurenes 2020. aastaga võrreldes kaks kolmandikku 407 miljoni euroni, mis on vaid kaks protsenti 2011. aasta tipust väiksem, kirjutab Financial Times.

„Need järsud tõusud paljastavad ekspertide sõnul pinged, millega Balti riigid on silmitsi majanduslike võimaluste ja oma geopoliitilise retoorika vahel,” kirjutab Financial Times.

„Balti riikides on käimas avastusprotsess, et tugevate ja põhimõtteliste välispoliitiliste seisukohtade tõlgendamine efektiivseks sanktsioonide režiimiks ei ole nii lihtne asi isegi kõige selgematel juhtudel,” ütles Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringute juht Tomas Jermalavičius. „On riigisiseseid majanduslikke tegijaid, isegi riigi omanduses olevaid ettevõtteid, mis kasutavad iga võimalust leida viise nendest mööda minekuks, kuni see on võimalik.”

Balti riigid teevad NATO-s kõige rohkem häält karmi poliitika poolt Valgevene ja Venemaa vastu, aga majanduslikud kaalutlused tekitavad riigisiseseid poliitilisi pingeid. Näiteks Leedu valitsus oleks eelmisel kuul peaaegu lagunenud, sest ilmnes, et kaubavahetus Valgevenega jätkub ka vaatamata USA sanktsioonidele.

Jermalavičiuse sõnul haaravad kõigi kolme riigi logistika- ja transpordiettevõtted alati võimalustest lisa teenida, kui ei ole valitsusepoolset survet, sest paljudel on Valgevene riigiettevõtetega lähedased suhted.

Leedu Töösturite Konföderatsiooni president Vidmantas Janulevičius ütles aga, et kuigi Balti riigid peavad sanktsioonidele kuuletuma, oleks rumal kogu import blokeerida, eriti seetõttu, et regioon on Valgevene kaudu seotud Hiina ja Kesk-Aasiaga.

„Kõige tähtsam asi on peatada Lukašenka režiim, mitte Valgevene rahvas. Kui meie ei tegele selle kaupade transiidiga, liigub see lihtsalt teise riiki,” ütles Janulevičius.

Üks probleem on see, et USA ja Euroopa Liidu Valgevene-vastased sanktsioonid alati ei kattu ja USA keelud Balti riikides ei tööta, sest puuduvad otsesed majandussidemed vaatamata sellele, et USA on kõige lähem geopoliitiline liitlane.

Jermalavičiuse sõnul tekitab see olukord legitiimse küsimuse, kas Balti riigid on valmis aktsepteerima hinda majanduslikes võimalustes, mis on seotud nende ametliku poliitilise hoiaku ja piirkondlike julgeolekuvajadustega.

Eesti välisministeeriumist öeldi Financial Timesile, et import Valgevenest on transiitkaubad, mida kontrollitakse hoolikalt sanktsioonide nimekirja alusel. Leedu välisministeerium märkis, et Euroopa Liidus ei ole kolmanda riigi sanktsioonide rakendamiseks õiguslikku alust. Ja Läti välisministeeriumist öeldi: „Igasugune jätkuv kaubavahetus leiab praegu aset vastavuses kehtestatud sanktsioonide režiimiga.”

Jermalavičiuse sõnul on see Balti riikide jaoks valus õppetund, sest ruum vigade tegemiseks praeguses geopoliitilises keskkonnas on väga väike.

„Nad ei tohiks raisata oma Washingtonis kogutud hinnalist poliitilist kapitali ja usutavust mõnesaja miljoni euro pärast, mille nende ettevõtted võivad igal aastal teenida Valgevenega edasi äri tehes,” ütles Jermalavičius.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid