Kriisiajal uuele õlitehasele miljonite andmine ajab kriitikud marru: see on vastutustundetu!

 (102)
Kriisiajal uuele õlitehasele miljonite andmine ajab kriitikud marru: see on vastutustundetu!
Foto: Madis Veltman

Valitsuse otsus eraldada just praegu Eesti Energiale uue õlitehase ehitamiseks riigieelarvest 125 miljonit eurot on marru ajanud nii looduskaitsjad, taastuvenergia pooldajad kui ka opositsiooni esindajad. Nende sõnum on sisuliselt üks - seesugust väga kulukat otsust oleks pidanud vähemasti edasi lükkama ja selle vajadust üleüldse põhjalikumalt kaaluma.

Valitsus andis täna istungi otsusena rahandusminister Martin Helmele volitused teha Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahaline sissemakse 125 miljoni eurot. See raha antakse Eesti Energiale uue, ca 300 miljonit maksva Enefit280 õlitehase ehitamiseks.

„Valitsuse otsus suurendada Eesti Energia kapitali 125 miljoni võrra uue õlitehase rahastamiseks on vastutustundetu - see ei lahenda mitte ühtegi Eesti majanduse pakilist probleemi. Riik peab täna investeerima kiire mõjuga lühiajalistesse ja ajutistesse majanduse toetusmeetmetesse, mitte spekulatiivsesse, kõrge riskiga pikaajalisse investeeringusse õlitehase rajamiseks," pahandas riigikogu liige, reformierakondlane Andres Sutt.

Seotud lood:

"Koroonakriisi lühi- ja pikaajalist mõju maailmamajandusele on täna ülikeeruline hinnata. Riigieelarve miinus ja Eesti laenuvajadus saab olema suurem kui rahandusministri hinnang. On ebaselge, kust tuleks õlitehase rahastamiseks vajalik täiendavad 160 miljonit laenuraha. Seda 125 miljonit vajab riik palju enam, et hoida inimeste sissetulekut majanduses tervikuna ning rahastada ettevõtete toetusmeetmeid. Võrdluseks - 125 miljonit on ühe kuu töötukassa töö kaotanud inimeste palkade toetusmeetme hinnanguline rahavajadus.

Vähim, mida praeguses kriisiolukorras oleks pidanud tegema, on otsustamise edasilükkamine. Siin on küsimus ka, kuidas on Eesti Energia juhatus ja nõukogu täitnud oma hoolsuskohustust ning hinnanud koroonakriisi kontekstis projektiga seotud riske.

Õlitehase majanduslikku vajalikkust ja perspektiivi peaksime hindama, siis kui koroonakriis on läbi. Siis on meil mingi ettekujutus majanduse taastumisest ning kriisijärgsetest jõujoontest. Eesti riigil on hetkel suur hulk teisi vajadusi ja võimalusi, kus nii suurt rahasummat mõistlikumalt kasutada," ütles Sutt.

Ärileht kirjutas Eesti Energia rahalisest seisust eile, kus tõime välja, et riigifirmal on endiselt kaelas 1,1 miljardi eest laene ja võlad ületavad neljakordselt ärikasumit. Valitsuse teates Eesti Energiale rahaandmisest tunnistab rahandusminister Martin Helme, et raha on vajalik suurima riigifirma krediidireitingu ja "optimaalse kapitalistruktuuri säilitamiseks".

Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

"Praegu ei ole paslik teha üliriskantseid investeeringuid suure kliimamõjuga valdkonda, mille majanduslik perspektiivikus on pandeemiast tulenevalt, ent ka üldisemas plaanis küsitav. "Sellele rahale on praeguses kriisiolukorras võimalik oluliselt paremat kasutust leida - kas tervishoiuvaldkonnas või toetades pikaajaliselt toimivaid majanduslahendusi. Täna õlitehasega põlevkivisektori töötajatele turvatunnet pakkuda on sama, kui proovida hotellinduses tööta jäänutele ehitada uut hotelli," nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

"Otsus on tehtud vananenud riiklike strateegiadokumentide põhjal, mis tuleb muutunud kliimapoliitka valguses ümber teha. Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud kliimakriisi pidurdamiseks eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti on praegu olukorras, kus me ei suuda täita isegi 2030. aastaks võetud kliimaeesmärke. Seda on kinnitanud nii SEI analüüs kui ka Euroopa Komisjoni 2020. aasta aruanne Eesti kohta. Õlitehas ei ole aga kliimamuutuse pidurdamiseks sobiv lahendus, sest pikendab meie sõltuvust fossiilkütustest ning Eestis tekivad endiselt keskkonnakahjud ja süsinikuheide," ütles Väinsalu.

Ülimalt kriitiline oli otsuse suhtes ka Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, kes ütles, et kui valitsus fossiilkütustesse raha paigutamist jätkab, on see selge märk, et kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist ja vajadusest pole tegelikult seni sisuliselt aru saadud.