Investeeri toimetus: kolm aktsiat, millele sel kvartalil panustame
(4)
Ärilehe Investeeri toimetus valis teiseks kvartaliks välja kolm aktsiat, millele Börsiennustuses panustame.
Ennustusmängu esimene veerandaeg on läbi ning uue kvartali tulekuga saab uuesti valida, kuhu paigutada hetkel 1000 eurot, et portfell paisuks juuni lõpuks enim. Aktsiaid noppides tuleb seega teha otsus, mis võiks just nimelt nende järgnevate nädalate jooksul särada.
Esimese kvartali tulemus: pole paha, aga saab ka paremini
Enne seda aga väike kokkuvõte, kuidas läks Investeeri toimetuse esimeste valikutega. Esimese ennustusperioodi järel vaatab vastu 219 eurot plussi ning 120. koht ehk hea hulk inimesi suutsid teha parema valiku. Üldiselt oli tegu üsnagi hea kvartaliga, kus kahel kolmandikul ennustajatest õnnestus plussi jääda.
Toimetuse valikutest läks kõige paremini Metal ehk endise nimega Facebookil, mille puhul oli algne tees üsnagi lihtne: aktsia oli lihtsalt sedavõrd palju pihta saanud ning lootus oli, et kvartaliraporti järel mõningad murepilved hajuvad. Sellega läks üsnagi hästi, kuna ainuüksi raporti avaldamise järel tõusis aktsia päevaga 23%. Eurodes mõõdetuna kogunes terve perioodi peale plussiks 50,6%.
Üldjoontes pidas paika ka tees HansaMatrixi kohta, eeldades, et ülevõtupakkumise käigus pakutakse aktsionäridele teatavat preemiat, et oleks motivatsiooni aktsiaid uuele omanikule BaltCapile maha müüa. Nii ka läks: kui ennustuse hetkel oli hinnaks 7 eurot, siis ülevõtupakkumise hind oli 8,5 eurot. Balti börsil kauples aktsia märtsi lõpus aga siiski võrreldes sellega mõnevõrra madalamal tasemel ehk 8,18 euro juures, seega tuli kokku plussiks 16,9%.
Kehvemini läks Coop Pangaga, mis ka algselt tundus hea valik, tõustes veebruaris üle 3 euro piiri. Mured panganduses viisid ka hinna alla ning sealt tuli lõpuks 1,9% miinust.
Mis aga edasi?
Võrreldes eelmise kvartaliga tundub nüüd valiku tegemine oluliselt keerulisem ning kindla teesiga lollikindlaid variante justkui väga pole. Valikut tegemata aga ei saa jätta.
Näiteks muudab valiku oluliselt ahtamaks üks selle kvartali eripära: nimelt maksavad suur ports Tallinna börsi ettevõtteid kevadel dividendi, mis tähendab, et tavapäraselt langeb aktsia hind dividendiõiguste registreerimise järel dividendi võrra. Ennustusmängus aga läheb arvesse aktsia hind ilma dividendita. Piltlikult öeldes tähendaks see, et näiteks Merkot valides alustad sa 100 meetri jooksu võrreldes teistega 6 meetrit tagantpoolt. Kui sul passist vaatab vastu nimi Usain Bolt, võiks see isegi tehtav olla, aga kui mitte, siis on asi keerulisem.
Esimene valik tuleb tehnoloogiasektorist
Esmalt piiluks sisse, milliseid valikuid on juba teinud need, kes olid esimeses kvartalis kõige edukamad. Esikahekümnes olijatest osad on vahepeal hobuseid vahetanud, osad mitte. Valikutest on näha väga palju tehnoloogiasektori kaldu olemist, jätkuvalt on populaarne valik Tesla, mis viis ka ennustajad esimeses kvartalis etteotsa. Sealjuures on valikute seas ka üks nimi, mis meiltki mõttest koheselt läbi vilkas: kiibifirma Nvidia.
Nvidia aktsia jaoks algas ralli pihta juba eelmise aasta sügisel, pärast mida on aktsia hind tõusnud 136%. See on aga tähendanud, et aktsia on isegi Nvidia enda kohta, mis on juba niigi tavapäraselt kallilt hinnastatud, muutunud erakordselt kalliks (ettevaatav P/E suhe 60 juures, tagasivaatavalt 150).
Teisalt kütet rallile võiks jätkuvalt olla: tehisintellektiga seotud haip ei paista lahtuvat, vaid on järjest spiraalina pilvedesse kerkimas, kui inimesed avastavad uusi võimalusi, kuidas n-ö taibukaid roboteid enda kasuks tööle panna. Nvidial on AI arengus taustajõuna väga tugev positsioon olemas, tulles ka hiljuti välja uue põlvkonna Hopperi nimelise graafikaprotsessorite seeriaga. Need on võrreldes eelneva generatsiooniga oluliselt kiiremad, mida suured tehnoloogiaettevõtted kahmavad kokku, et tehisintellektile hoogu juurde anda. Kuigi hind on kallis, siis haibispiraali jätkumisele panustades saigi esimeseks valikuks Nvidia.
Teine valik igav, aga tuttav
Nagu Seppo Saario investeerimise vanasõna juba ütleb: intressitõusud on aktsiaturgude jaoks mürk, langused aga mesi. Langustest veel rääkida ei saa, aga tõusudel paistab piir ees olevat.
Lähenemas on föderaalreservi intressitõusude lõppvaatus, kui USA keskpank tõstab eelduslikult viimast korda intresse kolme nädala pärast mai alguses. Üldpilti vaadates võiks olukord hakata turgude mõistes muutuma mitte küll otseselt soodsamaks, aga vähemalt mitte enam kehvemaks, seda juhul kui USA-s majanduskriis, mis pole isegi veel kättegi jõudnud, ei suuda negatiivselt üllatada. Teisalt on hindadesse juba teatud langus sisse arvestatud.
Vaataks aga ajalukku, mis on saanud siis, kui föderaalreserv on varem jõudnud intressitõusude tsükli lõppu. 2018. aastal oli S&P 500 indeks kaks kuud pärast intressilaeni jõudmist 12,8% kõrgemal kui otsust tehes (tõe huvides, vahetult enne seda langes indeks enam kui 10%). 2006. aasta suvel tõusis USA suurindeks intressilae järel 2,4%, 2000. aastal oli tõusuks 3,1% ning 1995. aastal 6,4%.
Positiivne tendents lühiajaliselt justkui oleks, mis pole küll nii võimas tõus, mida võivad teha üksikaktsiad, kuid väga heade valikute puudumisel tundub laiapõhjaliselt USA majandusele panustamine sobiv. Seega sai teiseks valikuks S&P 500.
Kolmas valik: kas Apple või Amazon?
Kolmanda valiku mõttena sai läbi hekseldatud mitu varianti. Näiteks, kas võiks jätkata bitcoin, mis käitub justkui võimendusega tehnoloogiaindeks, oma head aastat? Intressitõusude lõpetamine võiks olla krüptorahadele kasuks, kuid eks seda on ka juba hinnas arvestatud. Positiivselt on aasta läinud ka kullal, kuid erilist raketti sealt loota oleks palju.
Leedust tundub jätkuvalt huvitav Ignitis, kuid see on justkui suur vaal, mille hind ülemäära palju ei taha liikuda. Vilniuse börsi valikus on huvitav ka üks suur põllumajandusfirma Linas Agro Group, mis paistab silma oma erakordselt odava hinnastatuse poolest (P/E suhe 2,4), kuid miks peaks just järgneva kahe ja poole kuu jooksul see ka aktsia hinda jõudma? Seda enam, et eelmise aasta kasum tundub pikas jadas anomaaliana.
Meile lähemal ehk siinsamas Tallinna börsil on odavalt hinnastatud kinnisvarafond Baltic Horizon Fund, mis on viimased aasta aega üritanud tegeleda 50 miljoni euro ulatuses võlakirjade ülerullimisega ning mille lahendus peaks saabuma peagi, mai alguses. Võla ülerullimise õnnestumise korral võiks see pakkuda ka investoritele kergendust, kuid vaadates ajalugu on BHF olnud EfTENi kõrval justkui sama nagu Nordecon Merko kõrval: ühel läheb justkui pidevalt hästi, teisel mitte nii väga.
Ameerikast võiks vaadata näiteks kahe suure tegija poole: Amazon ja Apple. USA tarbija on püsinud intressitõusudest hoolimata üsnagi tugev, kuid vaikselt on näha ka heitumist, mis võiks mängida mõlema kahjuks, aga küsimus on, kui palju. Turud on ju ettevaatavad ja arvestanud ka juba sellega.
Kuigi arvutite müük on märkimisväärselt kokku kuivanud, on Apple'i aktsia pidanud üsnagi hästi vastu, tõustes tasa ja targu. Macide müük on küll oluline ärisuund, kuid müügitulust moodustab see väikese osa võrreldes näiteks iPhone'ide ja erinevate seadmete (nagu Airpodside ja Apple Watchide) müügiga. Viimaste müügis võiks kasuks tulla ka olulise turu ehk Hiina taastumine. Spekulatiivselt võiks ka arvata, et ega maailma suurim tehnoloogiafirma jää ka tehisintellekti võidujooksus maha, tulles millegi üllatavaga välja. Spekuleerides nende kahe asja peale, sai kolmandaks valikuks Apple.
