Tuleva juhatuse liikme Sten Andreas Ehrlichi selgituse kohaselt jõuab see makse pensionikontole alles veebruaris.

„Kuigi viivitus võib tekitada hämmastust, ei tasu muretseda, et suurendatud teise samba sissemakse raha on läinud kaduma. See on praegu veel inimese tööandja käes,“ sõnas Ehrlich.

„Nimelt tasuvad tööandjad töötaja palgalt kinnipeetud maksud ja maksed riigile järgmise kuu 10. kuupäevaks. Seejärel kontrollib maksu- ja tolliamet tasutud maksud üle. Selleks on aega 15 tööpäeva, kuid enamasti tehakse see ära mõne tööpäeva jooksul. Seejärel kannab rahandusministeerium teise samba sissemaksed pensionikeskusele, kes soetab kantud summa eest teise samba fondiosakud ja suunab need koguja pensionikontole.“

Ehrlich toob näitena välja, et ta sai novembri eest töötasu 1. detsembril. Tema tööandja tasus selle eest riigile tulumaksu 10. jaanuaril ning tema teise samba kontole jõudis see 14. jaanuariks. „Mõnel kuul on makse jõudnud kohale ka juba 12. kuupäeval, mõnel teisel aga 17. kuupäeval,“ lisas ta.

Mida kõrgem palk, seda tõenäolisem, et makset tõsteti

Rahandusministeeriumi andmetel esitas eelmisel aastal üle 74 000 inimese avalduse, et suurendada teise samba maksemäära, mis rakendub sellest aastast.

Maksemäära tõstjatest 38 protsenti soovis selle viia 4 protsendile ja 62 protsenti tegi avalduse 6 protsendile. Mehi ja naisi oli avalduse esitanute seas võrdselt, kuid enam mehi valis kõrgeima määra ehk 6 protsenti.

  • 1965–1982 sündinud teise sambaga liitunutest on maksemäära tõstjate osakaal märksa kõrgem kui nooremates vanusegruppides. Tegemist on inimestega, kes olid kunagi vabatahtlikud liitujad.

  • Nooremates vanusegruppides on kõige rohkem maksemäära tõstjaid Swedbankis.

  • Sissetulekute tõustes maksemäära tõstjate osakaal suureneb. Alla 1000 eurose kuupalgaga inimeste osakaal oli 11–12 protsenti, samas kui üle 4000 eurose kuupalgaga inimeste osakaal oli 30–45 protsenti kõikidest teise sambaga liitunutest antud palgavahemikus.

  • Kogutud summa lõikes on palga jaotusega sarnane tendents, st summa tõustes maksemäära tõstmise aktiivsus kasvab.

  • 59 protsenti maksemäära tõstjatest on liitunud kolmanda samba pensionifondidega. Kindlustusseltside andmed on puudu, kuid tõenäoliselt oleks see osakaal nende lisandumisel veel suurem. Hinnanguliselt oli üle paarikümne tuhande inimese, kes suurendasid oma teise samba makset ja ei olnud liitunud kolmanda sambaga.

  • Tuleva kliendid olid oluliselt aktiivsemad maksemäära tõstjad kui teiste fondivalitsejate kliendid – 42 protsenti liitunutest esitas avalduse. Ülejäänud fondivalitsejate klientide aktiivsus oli 8–17 protsenti. Pensioni investeerimiskontole kogujatest esitas avalduse 24 protsenti.

Täpsema statistikaga saab tutvuda siit.

Allikas: rahandusministeerium.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Sinu vihjest võib saada uudis

Olulist sündmust märgates tee pilt või video ja saada Delfisse. Vaatame vihje üle ja jagame sinu märkamist Eestiga. Saada vihje:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid