Läänemetsa sõnavõtt pressikonverentsil oli ajendatud Telia tegevusest, kes teatas 17. jaanuaril oma klientidele, et viib nad automaatselt üle kiirematele, ent kallimatele internetipakettidele. „Selline käitumine – eriti veel poolmonopoolse ettevõtte poolt – pole kindlasti rahuldav,“ kommenteeris teema ise pressikonverentsil üles võtnud Läänemets.

Ministri sõnul vajab olukord sideturul märksa jõulisemat regulaatori sekkumist. „Minu arvates vajab see oluliselt tugevamat tegutsemist tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poolt. Tuleb leida need lahendused, kuidas neid ettevõtteid korrale kutsuda,“ rõhutas ta.

Läänemets tõi eraldi välja ka sideturu konkurentsiprobleemi: „Küsimus on ausas konkurentsis, ettevõtluses ja lõpuks selles, et eestlased ei ole lihtsalt mingid talupojad, kes peavad kümnist maksma võõrettevõttele. Ausat konkurentsi me siin ei näe. Selle jaoks ongi meil ametid loodud ja sellega tuleb tegutseda.“

Seejuures läks minister oma ettepanekutes veelgi kaugemale, pakkudes välja, et sideturul tuleks võrguvaldajad ja teenusepakkujad teineteisest eraldada. „Minu arvates peaks TTJA korra üle vaatama ka selle, et Telial on mõnes mõttes poolmonopoolne seisund, sest nad omavad oluliselt rohkem sidevõrke kui teised ettevõtted. Me näeme, et siin võib olla probleeme. Tegelikult tuleks see küsimus üle vaadata ja kaaluda, kas need võrgud tuleks sellest ettevõttest eraldada.“

Pressikonverentsil läks sõnasõjaks

Läänemetsa ettepanek pälvis pressikonverentsil koheselt justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) pahameele. „Selline lahmimine toob mõnikord poliitilist populaarsust, kuid pikas perspektiivis siiski mitte.“

Pakosta sõnul ei saa riik lihtsalt ettevõttelt tema vara käest võtta. „Eestis otsustati juba 90ndatel, et sidekaablivõrgud ei ole meil tehtud riiklike võrkudena – nagu see on Leedus ja osaliselt Lätis – vaid meil on kõik kaablivõrgud rajanud eraettevõtted. Kui me tahaks eraettevõttelt talle kuuluvat vara natsionaliseerida, siis see õnneks Eesti õigusruumis nii lihtsalt ei käi.“

Sidevaldkonna eest vastutava ministri sõnul oleks teoreetiliselt võimalik arutada Telialt võrgu ära ostmise üle, ent ta ei kujuta ette, kust keerulises rahalises seisus riik selleks raha võtaks.

Vastuseks kriitikale täpsustas Läänemets oma ettepaneku sisu: „Tõesti, valguskaablivõrku on rajanud ettevõtted, aga ma ei räägi sellest.“ Läänemetsa sõnul pidas ta silmas ajaloolist Eesti Telekomile kuulunud sidevõrku, mis on tihti maainimestele ainsaks püsiühenduse võimaluseks. Sideministri sõnul on probleem selles, et Telia hoiab olemasolevas võrgus hulgihinnad liiga kõrgel ning hajaasustuse tõttu pole ka konkurentidel mõistlik sinna uut võrku välja ehitada.

„Minu ettepanek ei olnud see, et riik peaks midagi ära ostma või riigistama. Ma ütlesin, et see (regulatsioon) tuleks vaadata. See, et võrk ja teenus eraldatakse üksteisest, on täitsa tavapärane asi. Näiteks sooja ja elektri puhul meil on näiteid,“ selgitas Läänemets.

Lisaks tõstatas siseminister pressikonverentsil sidevõrkude toimepidevuse küsimuse kriisiolukordades. „Valitsus võtab kindlasti ette sideettevõtted ja vaatab üle nende toimepidevuse. See tähendab, et kas ulatusliku elektrikatkestuse korral sidemastid töötavad. Meile teadaolevalt kõik sidemastid arvatavasti ei tööta,“ hoiatas ta.

Läänemets selgitas, et kuigi mõned mastid on akutoitel, on 24- või 36-tunnise elektrikatkestuse puhul olukord murettekitav. „Kasumid ulatuvad kümnetesse miljonitesse aastas, aga investeeringuid Eesti riigi toimimiseks ja inimeste tegutsemiseks kriisiolukordades pole piisavalt tehtud,“ rõhutas ta.

Minister märkis, et kui ettevõtted ise ei tee vajalikke investeeringuid, on riigil võimalik sekkuda: „Kui ei ole ise leitud seda tahet, siis saab riik kehtestada oluliselt konkreetsemad reeglid, kuidas sidemastide töötamine tagada.“

Telia juht pole siseministriga nõus

„Siseministri rahustuseks saame öelda, et Telia on viimase 10 aasta jooksul Eestisse investeerinud suurusjärgus 500 miljonit eurot, mis on suures mahus läinud just võrkude ehitusse, innovatsiooni ja teenuste toimepidevuse arendamisse. Selle näitajaga kuulub ettevõte riigi suurimate investorite hulka. Kõik vajalikud toimepidevuse nõuded, mida seadus ette näeb, on Telial samuti täidetud, seega ei põhine ministri hinnang faktidel,“ selgitas Telia juht Holger Haljand.

Haljandi sõnul kuulub Telia Eesti ka riigi suurimate maksumaksjate hulka, tasudes ainuüksi 2024. aastal erinevate maksude, riigilõivude ja tasudena riigieelarvesse suurusjärgus 130 miljonit eurot. Sarnases proportsioonis tasus Telia makse ka 2023. aastal. „Usume, et Telia poolt tehtud investeeringud ning riigikassasse tasutud maksuraha on kaasa aidanud ka avaliku sektori, sealhulgas Siseministeeriumi haldusala arengule,“ ütles Telia juht.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid