Eesti varahaldusfirma tõi turule jaeinvestoritele avatud võlakirjafondi

Eesti varahaldusfirma Avaron Asset Management teatas, et hakkas avalikult pakkuma võlakirjafondi.
Teate kohaselt saab minimaalselt 100-eurose investeeringuga investor ligi aktiivselt juhitud võlakirjafondile, mis investeerib kõrge tootlusega võlakirjadesse.
Avaroni Võlakirjafond investeerib peamiselt Euroopa ettevõtete kõrge tootlusega võlakirjadesse (high-yield bonds). Fond on tegutsenud 2023. aasta oktoobrist ja tänaseks on fondi maht kasvanud üle 20 miljoni euro, millest 3,4 miljonit on Avaroni ja Avaroni tiimi enda investeeringud. Kui varasemalt oli fond mitteavalik, siis eelmisel nädalal kooskõlastas Finantsinspektsioon fondi uued tingimused ning fond on avatud märkimiseks kõigile investoritele.
Avaron Asset Managementi juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnul on fond sobilik neile investoritele, kes soovivad hajutatult investeerida kõrge tootlusega võlakirjadesse. Avaroni Võlakirjafondi eesmärk ongi pakkuda investoritele ühe ostuga hajutatud võlakirjaportfelli. Nimelt on fondi portfellis üle 70 erineva võlakirja 60 erinevalt emitendilt. Fondi A-osaku 2024. aasta tootlus oli peale tasusid 11,5 protsenti, millele andis taganttuule intressitasemete langus Euroopas. Seejuures rõhutatakse, et fondi mineviku tootlus ei ole garantiiks ega viita fondi tootlusele järgnevatel perioodidel.
Kivinurm-Priisalmi sõnul leiavad Avaroni fondijuhid täna huvitavaid võlakirju 7–9 protsenti aastatootluse pealt. „Alla 6 protsendi tootlusega võlakirjad tänases intressikeskkonnas ei ole atraktiivsed, samas 10 protsenti + tootlus peaks iga investori tegema ettevaatlikuks, sest siis on kas ettevõtte riskid liiga kõrged või sisuliselt on võlakirjaomanik omakapitali investor. Kõige huvitavamad võimalused on lisaks Baltikumile täna Skandinaavias ja Kreekas. Näeme, et just väljaspool Baltikumi on Eesti jaeinvestoritel keeruline võlakirjadele ligi pääseda.“
Viimase raporti kohaselt moodustavad kõige suurema osa Leedu (15 protsenti), Eesti (13 protsenti), Läti (9 protsenti), Rootsi (8 protsenti), Norra (7 protsenti) ja Kreeka (7 protsenti) võlakirjad. Valdavalt on raha investeeritud pankade (34 protsenti), kinnisvarafirmade (20 protsenti) ja finantsteenuste (17 protsenti) võlakirjadesse.
Fondi tutvustuse kohaselt on võlakirjafondi A-osaku märkimistasu 1 protsenti, valitsemistasu 0,9 protsenti. Alternatiivina on B-osaku puhul valitsemistasu 0,3 protsenti, kuid sellele lisaks on ka edukustasu 9 protsenti tootlusest, mis ületab ajaloo kõrgeimat kuulõpu hinda.
Selle juures küll lisatakse, et märkimistasu on fondi tulu, mitte Avaroni tulu. Võlakirjad kajastatakse fondis ostu- ja müügihinna keskmisena, mistõttu saavad uued investorid võrreldes olemasolevatega fondi sisenemisel eelise, mille kompenseerimiseks on märkimistasu.
Summaga kuni 25 000 eurot saab väljuda fondist 10 tööpäevase etteteatamisega, suuremate summade korral on korralduse laekumise tähtaeg kuu esimene tööpäev ja väljumine kuu lõpu väärtusega.
Kui hiljuti tuli LHV välja ka jaeinvestoritele mõeldud võlakirjafondiga, siis Kivinurm-Priisalm viitas, et olemuselt on fondid mõnevõrra erinevad.
„LHV Euro Võlakirjade Fondi tootlusootus ja riskitase on madalamad võrreldes Avaroni Võlakirjafondiga, sest LHV fond investeerib madala riskiga investeerimisjärgu eurovõlakirjadesse. Seega sobib LHV fond investorile, kellel on madal riskitase ning lühike investeerimishorisont. Avaroni Võlakirjafondi riskitase ja tootlusootus on kõrgemad, sest me investeerime kõrge tootlusega võlakirjadesse, mille riskitase on investeerimisjärgu võlakirjadest kõrgem ja kus investoril peaks olema vähemalt kaheaastane investeerimishorisont,“ lisas ta.