Praegusel ajal eriti oluline! 7 lihtsat nippi, mis aitavad internetis turvalisemalt toimetada
Praegu on veel vara ennustada, milliseks kujuneb maailmamajandus pärast koroonaepideemia laabumis, küll aga on suur osa igapäevasest asjaajamisest on isolatsiooni ja eriolukorra tingimustes kolinud täielikult üle virtuaalruumi ning nagu digitaliseerumise puhul laiemalt - tagasiteed enam pole.
Koroonaepideemia näitas selgelt, et nii töö, meelelahutus kui ka sotsiaalne kontakt võib päevapealt kolida üle internetti. Seda olulisem on mõista nende kanalite tähtsust ning ka turvalisust. Küberturvalisus ja küberhügieen on olnud juba aastaid päevakorras, kuid endiselt langevad paljud inimesed küberkuritegevuse ohvriteks.
Olukord on praegusel kriisiajal seda ohtlikum, et paljud inimesed on oma igapäevatöö kaitstud kontorivõrkudest kolinud üle kodustesse võrkudesse, mille turvalisus sageli on puudulik. Samas on olemas 7 väga lihtsat nippi, millega on võimalik tagada nii enda kui ka oma pereliikmete turvalisus küberruumis.
- Alati tuleb oma andmed ja dokumendid varundada ehk salvestada koopiad turvalisse pilveteenusesse, et arvuti või nutiseadme purunemisel ei läheks tehtud töö kaduma.
- Sotsiaalmeedias vaata üle oma privaatsusseaded. Kõik sotsiaalmeediaplatvormid võimaldavad sul piirata inimeste ligipääsu oma isiklikule infole – fotodest sünnikuupäeva ning kohtadeni, mida sa külastada või kus sa koguni elad.
- Iga paari kuu järel vaata üle oma salasõnad ja paroolid. Kindlasti oleks parem, kui sa ei kasutaks sama salasõna mitmes kohas, sest see tähendaks, et kui pahalased saavad su salasõna ühes kanalis, on nende jaoks valla kogu su privaatne küberruum.
- Vaata üle, millised volitused on rakendustel su telefonis. Näiteks kas kõigil rakendustel on tingimata tarvis ligipääsu su asukohateabele, isiklikule infole, fotoalbumitele ning telefoni kaamerale ja mikrofonile.
- Puhasta oma seadmed otstarbetust või kahtlast päritolu tarkvarast. Kustuta rakendused, mida sa ei kasuta, sest nii säästad mälumahtu ning arvuti või telefon töötab kiiremini ja kauem. Ühtlasi saad nii likvideerida rakendused, mis koguvad sinu kohta liigset infot.
- Oma kodusel Wifi-ruuteril muuda alati tehase poolt seadistatud salasõna. Kuigi tehasest tulevad seadmed on tehtud nii turvaliseks, kui võimalik, jääb alati tõenäosus, et pahatahtlik inimene võib selle parooli avastada, sinu Wifi-ruuterisse sisse murda ning hakata seal koguma teavet sinu töö, pere ja tegemiste kohta. Isikliku Wifi-võrgu nime ja salasõna seadistamine on lihtne ning siinkohal saab sind juhendada võrguteenuse pakkuja.
- Koduses isolatsioonis kasutavad paljud inimesed senisest sagedamini e-poode, mõni puutub e-kaubandusega kokku lausa esmakordselt. Siinkohal on oluline iga kord enne ostu sooritamist ning oma krediitkaardiandmete jagamist kontrollida veebipoe tausta. Seda saab teha Google’i abil ning lugedes teiste ostjate tagasisidet.
Eesmärk pole kindlasti kedagi hirmutada. Lihtsalt nüüd, kus me sõltume küberruumist rohkem, kui kunagi varem, on eluliselt tähtis, et oskaksime internetis teadlikumalt käituda – nii sotsiaalmeedias oma isiklikku elu teistega jagades, infot tarbides, aga ka osteldes.
Küberkuritegevuse ohvriks langevad vähesed, aga pea alati oleks see olnud lihtsalt välditav. Muutes teadlikult oma käitumisharjumusi, seda kuidas me oma seadmeid ja rakendusi kasutame, saame lihtsate võtetega tõsta oma turvalisust tohutult.
Tehnoloogiatootjad ja võrguteenuse pakkujad teevad omaltpoolt parima, et tagada võrkude ja seadmete turvalisus, kuid päeva lõpuks tuleb meeles pidada, et nii arvuti või telefon ning ka internet on lihtsalt vahendid või tööriistad ning tagajärjed sõltuvad pea täielikult sellest, kuidas inimesed neid kasutavad.
Euroopas pole piisavalt palju küberturvalisuse eksperte, et kaitsta kõiki indiviide. Seetõttu ongi oluline, et iga inimene ise kasvaks teadlikumaks tehnoloogiakasutajaks.
