Pulmasalongis liimipüstoliga kleebitud kleidivöö ja Itaalia disainehete pähe pakutud Hiina kõrvarõngad nörritasid pruuti

Pulmasalongilt Sofia Sposa OÜ kleidi ja ehted tellinud pruut pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole, kuna väidetavalt rikkus salong kleidile asetatud vöö, kui proovis seda liimipüstoliga kinnitada.

Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse järgi ostis pruut eelmisel aastal Sofia Sposa salongist pulmakleidi, kleidivöö, loori, alusseeliku, juuksekaunistuse ja kõrvarõngad ning maksis kleidi eest 635 eurot, vöö eest 35 eurot, loori eest 189 eurot, alusseeliku eest 65 eurot, juuksekaunistuse eest 45 eurot ja kõrvarõngaste eest 43 eurot.

Vöö eest makstud 35 eurot sisaldas ka teenustasu vöö kleidi külge õmblemise eest. Ehkki pruut leppis salongiga kokku, et vöö õmmeldakse kleidi külge, eiras salong seda kokkulepet ja liimis vöö kleidile hoopis liimipüstoliga.

Pruudi sõnul rikkus salong sellega vöö ära ning ta pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole, et saada vöö eest kompensatsiooni ostusumma ulatuses.

Lisaks nörritas pruuti asjaolu, et talle tutvustati tooteid kui Itaalia toodangut ja ehteid otse näituselt tulnud uue kollektsioonina, kuid hiljem ilmnes, et tegemist on Hiina kaubaga ja täpselt saamad tooted (loor ja ehted) olid saadaval odavamalt ka internetipoes. Kuna pruudi sõnul pettis kaupleja tarbijat toodete päritolu osas, soovis ta, et salong hüvitaks talle ka loori ja ehete eest tasutud summad.

Lisaks esitas pruut pretensiooni selle osas, et algselt oli ehete eest kokku lepitud allahindlus 20 protsendi ulatuses, ent lõpphinnas see allahindlus ei kajastunud.

Salongi sõnul ei olnud müüdud kleidil puudusi: klient sai kleidi kätte enne pulmi, vaatas üle, oli kõigega rahul ja viis kleidi ära. Kleidi puuduse kohta esitas pruut suulise pretensiooni alles pärast pulmi.

Vastutuleku korras oli kaupleja nõus kompenseerima 20 protsenti ehete hinnast, kuid muus osas palus jätta avalduse rahuldamata.

Tarbijavaidluste komisjoni otsus

Komisjon kuulas ära poolte seletused, uuris kirjalikke tõendeid, vaatles vaidlusaluseid esemeid ning leiab, et tarbija nõue on osaliselt põhjendatud.

Poolte vahel oli müügilepingust tulenev õigussuhe VÕS § 208 lg 1 mõttes ning tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Pooled olid kokku leppinud, et kaupleja müüb tarbijale pulmakleidi, vöö, alusseeliku, loori ja ehted ning teenustööna õmbleb ringi vöö. VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas; muu hulgas ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ning § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muu hulgas kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Viidatud sätetest tulenevalt on müüja vastutuse tekkimiseks oluline tõendada nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba toote tarbijale üleandmise hetkel, ning kaupleja on vastutav vaid juhul, kui asjale tekkis kahju just nimelt tema tegevuse tagajärjel, mitte muul põhjusel.

Tarbija nõude aluseks on asjaolu, et kaupleja müüs talle puudusega (kangas oli auk) kleidi, rikkus kleidivöö, eksitas kauba päritolu osas, ei kohaldanud lubatud allahindlust. Komisjon leiab, et avaldus tuleb rahuldada osas, milles tarbija nõuab kahju hüvitamist lubatud allahindluse kohaldamata jätmise eest. Pulmakleidi ja vöö eest 10.12.2015 esitatud arvel nr 15121001 on kirjas, et ehetele tehakse allahindlus 20%, märgitud pole millistele ehetele ja mis ajani allahindlus kehtib. Sellest võis tarbija õigustatult järeldada, et kokkulepitu kohaselt kehtib allahindlus ka juulis 2016 ostetud juuksekaunistusele ja kõrvarõngastele. Nimetatud ehete eest maksis tarbija kokku 88 eurot, millest kauplejal tuleb kompenseerida 17,60 eurot.

Muus osas jääb avaldus rahuldamata. Komisjon vaatles vaidlusalust kleiti ja tuvastas kleidi seeliku esikülje ülaosas ebaühtlase kujuga

umbes sentimeetri suuruse augu. Seega pole vaidlust asja puuduse üle, mis võib olla nii mehhaaniliselt tekitatud kui ka kangapraak. Pooled vaidlevad selle üle, kas tarbijale anti üle defektiga kaup, või sai kleit kahjustatud selle kasutamise käigus. Kaupleja väitel tema müüdud ja tarbijale üle antud kleidil puudusi, st auku polnud. Asja tehiolusid arvestades ei ole komisjonil põhjust kaupleja seda väidet kahtluse alla seada. Poolte selgitustest nähtub, et kleit jäi pärast müügitehingut ligi kaheksaks kuuks kaupleja juurde hoiule ning tarbija oli selle aja jooksul vähemalt kolmel korral kleiti selga proovinud. Samuti nähtub tarbija 05.09.2016 pretensioonist, et 03.08.2016 viis ta kleidi koju, kuid avastades kleidi ülevaatamisel rida puudusi (kleit oli aurutamata, rinna osas pits õmblemata, korsetinööri otstes oli niit lahti) tagastas kleidi samal päeval paranduste tegemiseks ja sai selle uuesti kätte järgmisel päeval. Pole usutav, et kleidi esiosas nähtaval kohal asuvat kahjustust poleks tarbija kleidi väljavalimisel, selle korduvalt peegli ees proovimisel või 03.08.2016 kleidi ülevaatamisel või 04.08.2016 kleidi kättesaamisel märganud. Ülaltoodu alusel on komisjon seisukohal, et olemasolevate tõendite alusel ei ole tuvastatud, et kaupleja andis tarbijale üle puudustega kleidi ja tekitas kahju kleidi väärtuse vähenemise näol. Kaupleja 10.12.15 arve nr 15121001 kohaselt kuulub vöö maksumuse hulka selle ümberõmblemine. Tõendatud pole, et kaupleja on seda kohustust mittekohaselt täitnud. Komisjon vaatles kleidi külge üksikute pistetega kinnitatud vööd ega täheldanud vööl kahjustusi. Tarbija võttis kleidi koos selle külge kinnitatud vööga vastu ja asus seda kasutama. Toote kasutusele võtmisega ilma koheselt pretensiooni esitamata nõustus tarbija kauba omadustega. Tarbija väidab, et kaupleja eksitas teda toodete päritolu osas, reklaamides kaupa otse näituselt tulnud Itaalia toodanguna, kuid hiljem ilmnes, et tegemist on Hiina kaubaga, mida müüakse internetipoes oluliselt odavamalt. Seetõttu leiab tarbija, et kaupleja peab kompenseerima loori ja

ehete eest tasutud ja nende tegeliku väärtuse vahe. Samas kinnitas tarbija komisjoni istungil, et tooted talle meeldisid ja ta oleks soetanud sama kauba ka siis, kui oleks teadnud nende Hiina

päritolust. Mittekohase täitmise hindamisel tuleb esmalt lähtuda lepingus kokkulepitust. Kaupleja selgitas istungil, et kleit osteti Itaaliast messilt, õmmeldi veidi ümber ja reklaamiti kaupleja enda toodanguna; muu kaup osteti hankijatelt, müügihind vastab nende väärtusele ja ei öeldud, et on Itaalia tooted. Asja materjalide juures pole kirjalikke dokumente, mis näitaks, et müügiesemeks oli Itaalia toodang. Tarbija väitel polnud vastavat reklaami salongis üleval ning vastavaid silte polnud ka pakutaval kaubal. Komisjon märgib, et messidel müüakse erinevate riikide kaupa ja Itaaliast messilt ostmine ei tähenda, et tegemist on ehtsa Itaalia tootega. Tarbija esitas fotod Aliexpressis müügil olevatest kaupadest ja nende hindadest. Komisjoni hinnangul ei saa fotode põhjal väita, et tegemist on täpselt sama kaubaga, mida kaupleja tarbijale müüs. Eri tootjad pakuvadki sarnast kaupa erinevate hindadega. Tarbija tegi oma ostuotsustuse kaupleja pakutavate tingimustega ning asjaolu, et sarnased tooted on mujal müügil odavamate hindadega, ei tähenda, et kaupleja on müügilepingut rikkunud ja tarbijale hinnavahe näol kahju tekitanud.