Elutähtsa teenuse osutajatel läheb välisinvesteeringute kaasamine keeruliseks

Delfi Ärilehes avaldati artikkel elutähtsate teenuste osutavate ettevõtete nimekirja laiendamisest. Hädaolukorra seaduse muudatus tõstab märkimisväärselt selliste ettevõtete hulka, suurendab oluliselt nende halduskoormust ja toob kaasa väljakutse välisinvesteeringute kaasamisel.

Eestis on juba mõnda aega kehtinud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS), mis näeb ette täiendava kontrolli Euroopa Liidu väliste investeeringute kaasamisel. Täiendavad nõuded kohalduvad, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korraga seotud majandusvaldkonnas. Välisinvesteeringute usaldusväärsust tuleb hinnata ka juhul, kui investeeringu adressaat on elutähtsa teenuse osutaja, aga ka siis, kui tehing hõlmab üksnes selle osa (näiteks tehasehoonet). Seega toob elutähtsa teenuse osutajate nimekirja laienemine endaga kaasa olulise muutuse – laiendatud nimekiri tähendab, et rohkem sektoreid ja ettevõtteid allutatakse põhjalikumale kontrollile. Näiteks, kui praegu on välisinvestoril võimalik Eesti toiduainetööstusesse investeerida piiranguteta, tuleb seadusmuudatuse eelnõu jõustumisel välisinvestoril taotleda selleks teatud juhtudel tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) luba.

Välisinvesteeringute loamenetlusele erandeid ei ole ning täiendav menetlus võib terendada ka siis, kui mõne Euroopas asutatud nimeka ettevõte suuromanik on mõni Euroopa Liidust väljaspool asutatud ettevõte. Kuna menetluses pööratakse erilist tähelepanu välisinvestori taustale, investeeringu rahastamisallikale ja välisinvesteeringu potentsiaalsele mõjule Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale, on menetluses nõutavate dokumentide hulk arvestatavalt suur.