Kaupleja viis kleidi Nora Kasemaa ekspertiisibüroosse, kus nenditi, et tegu on silmkoekangast liibuva tegumoega kleidiga, millel on lühiajalise kandmise jäljed ja kerge pealispinna pilling (toimetaja: ehk topilisus) kandmisel rohkem hõõrdunud aladel. Ekspertiisi kohaselt esinesid kleidil kerged venitus- ja kortsumisjäljed, mis olevat hooldusjuhendiga lubatud hooldamisel eemaldatavad.

Ekspertiisi hinnangul pidi olema toote välisilmet võimalik taastada vastavat teenust osutavas ettevõttes. Tootmisvigu ekspert ei tuvastanud.

Tarbija pöördus probleemiga keemilisse puhastusse, kuid puhastus polnud nõus kleiti vastu võtma. Seejärel soovis ta kleiti kauplejale tagasi anda ning ka raha tagasi saada. Kauplus aga keeldus, tuues põhjenduseks, et ekspertiis ei tuvastanud tootmisvigu ja korralik hooldus peaks kleidi esialgse välimuse taastama.

Tarbijakaitse: eeldus, et kleit peab vastu kauem kui kaks kandmiskorda, on täiesti mõistlik

Tarbijavaidluste komisjon uuris asja ning otsustas, et tarbija peab siiski kleidi eest raha tagasi saama. Miks nii?

Komisjon nentis, et pooled ei vaidle mitte selle üle, kas tarbija kleit on väljaveninud ja topiliseks muutunud või mitte, vaid hoopis selle üle, kes vastutab.

Seadus ütleb, et müüdav asi ei vasta müügilepingu tingimustele, kui see pole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada.

Tarbija väitis, et on kleiti kandnud ainult kahel korral, kuid ometi oli see mitmest kohast topiline ja väljaveninud. Kaupleja soovitas pöörduda kleidiga professionaalsete hooldajate poole, aga ei täpsustanud, kust neid leida. Mitmes erinevas keemilises puhastuses tööst lihtsalt keelduti.

Tarbija ei eeldanud kleiti ostes, et kleit võib niivõrd lühikese kandmise tagajärjel muuta oma esialgset kuju ja välimust. Ka kaupleja ei hoiatanud teda selle eest kuidagi. Sestap otsustati, et kauplus peab kleidi siiski tagasi võtma ning tagastama kliendile ka makstud raha.