Eestis ei suudeta veel kaerast ega hernest valku toota, aga lähinaabritelt imporditud taimevalgust tehakse Vegestari osaühingus juba tonnide kaupa taimseid pihve ja vorste ning tarbijate hulk üha kasvab.
Laborikala tõotab tulla laborilihast märksa soodsam. Esimesed tooted jõuavad müüki lähiaastatel (39)
Laborikala kasutuselevõtus on esirinnas Singapur, mis tahab laboritoidu abil impordisõltuvust vähendada. Menüü täieneb ka USA-s.
Kliimaministeerium soovib saada järgmistel aastatel riigikassast kümneid miljoneid, et toetada laevade ümberehitamist Eestis.
Töökohal kogetud kliimamuutuste tagajärjeks võivad olla vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, hingamisteede haigused, neerufunktsiooni häired ja vaimse tervise häired.
Fibenoli flirt Lätiga sunnib Eestit majanduspoliitikat revideerima, ilma jäädi 700 miljonist eurost (39)
Raul Kirjaneni ettevõtte Fibenol kavatsus Läti riigiga rajada sinna 700 miljonit eurot maksev biorafineerimistehas mõjus külma dušina Eesti senisele majandus- ja metsapoliitikale. Ministrid lubavad olulisi muutusi.
Läti saab Kirjaneni innovaatilise puidurafineerimistehase endale (134)
Koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni.
Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Tuul Sepa sõnul mõistavad linlased üha enam linnalooduse taastamise vajadust.
Rohetiigri juht: uue majandusruumi loomiseks tuleb kiiresti tegutseda, me juba raiskame üleliia (254)
Keskkonda oluliseks pidavad ettevõtted, kelle eestvedamisel sündis Rohetiigri algatus, on jõudnud suuniste andmiseni kolmandas suures valdkonnas.
Metsatööstusel on oluline roll bioringmajanduses, kuid Euroopa Komisjoni äsja esitatud ELi kliimaeesmärgid aastaks 2040 on neile nii võimalus kui väljakutse. Sektor ja investorid ootavad jätkusuutlikku raamistikku, mis võimaldab arendada fossiilide asendamiseks vajalikke tehnoloogiaid.
Kas biopõhised plastid on õlipõhiste plastide kombel looduses mikroplasti allikaks, või on see probleem juba lahendatud? Lühike vastus on, et see sõltub sellest, kas kõnealune plast on biolagunev.
Puidupõhiste biotoodete arendamine on jõudmas katsetamise ja unistamise faasist edasi. Siin on põhjanaabrite kuus uut väga praktilist lahendust, mis abistavad meid igapäevalus ja ühtlasi aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele.
Sel ja järgmisel aastal rakenduv aruandluskohustus võib paljudele ettevõtetele tööd juurde tuua ja sundida oma ärimudelit üle vaatama.
Majandus ei saa lõputult kasvada, küll aga saab see lõputult areneda. Ainult targemaks muutuv majandusmudel võimaldab ka inimkonnal jätkuvalt toimetada, kartmata looduse hävitamisega kaasnevat hukku.
Valdkondlikud läbirääkimiste rühmad kliimakonverentsil aitaks ettevõtetel panustada kliimakriisi lahendamisesse.
Kauplused toetavad kavandadavat muudatust, mille eesmärk on kaotada poodides asjatult väljaprinditavate ostukviitungite hulka.
Uudne puidupõhine materjal, mida arendab Eesti idu RAIKU, kaasas mullikilet asendava materjali tootmiseks pea 9 miljonit eurot. Muuhulgas rajatakse selle eest tehas.
SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen selgitab, kui taskukohased on rohelised rahastamisvõimalused ja milliseid lahendusi pakub pank kestlikuma elustiili viljelemiseks. Miks on pank üldse huvitatud keskkonnasõbralike toodete pakkumisest?
7. detsembril leiab Riias aset Baltikumi silmapaistvamaid jätkusuutlikkuse lahendusi tutvustav ja valdkonna liidreid kokku toov Baltic Sustainability Awards (Balti Jätkusuutlikkuse Auhinnad), mille partneriks on Rimi Baltic. Üritusel tunnustatakse kolme riigi põnevaimaid kelltikke uuendusi erinevate...
Kolm Eesti ülikooli ja rida ettevõtteid loovad täiesti uusi puidupõhiseid materjale
Lisatud teadlastelt täpsustusi!Meie senine heaolu rajaneb fossiilsest toormest valmistatud materjalidel. Et tarbimise keskkonnakoormust vähendada, otsivad teadlased ja ettevõtjad lahendusi taastuvate ressursside ehk biomaterjalide ulatuslikumaks kasutamiseks. Edulugusid leidub Eestiski.
Põllumehed saavad nüüd toetust mesilastele korjepõldude rajamiseks, seda tänu katsetele, mida tegid Rannu Seeme OÜ ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased. Projekt on esitatud Euroopa mesindusauhinna kandidaadiks.
Uue uuringu kohaselt peavad eestlased ka oluliseks ringmajanduse edendamist ettevõtetes.
Mobiiliparandaja Mati on telefone päästnud 20 aastat, töö lõppu ei paista: „Tallinnas oleks tegevust veel 50 parandajale“ (39)
20 aastat Estonia puiesteel mobiile parandanud Mati Aun kasutab ise endiselt nuputelefoni. Selle number on olnud 1993. aastast sama. Matil on ka nutitelefon, aga see leiab kasutust väga harva.
Enamasti räägitakse sellest, et ettevõtjad koostööd teha ei saa ja konkurendid peavad üksteisest kaarega mööda käima. Järjest ambitsioonikamad rohe-eesmärgid vajavad aga ettevõtjate koostööd ja see saab olla kartelliõiguslikult igati lubatav.
Viimastel aastatel räägitakse Eestis üsna palju biotootmisest ja puidu rafineerimisest, et kehvemat puitu paremini väärindada ning lisandväärtust kasvatada. Kuid kas nende mõistete taga on ka käegakatsutav kasu tavainimesele?
Põllumajandus annab Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheitest umbes kümme protsenti ning sestap peaks põllumeeste ettepaneku järgi olema ka nende osa rohepöördega seonduvates kohustustes samas suurusjärgus.
Talude päeva avaüritus toimus Lahemaal Iisaka talus. Lisaks sellele aule valiti Priidu Veersalu pere majandatav talu tänavuse Läänemeresõbraliku talu konkursi võitjaks.
Ettevalmistatava õigusakti eesmärk on arvestada vastutust kogu tekstiili elutsükli jooksul. Uus tekstiilistrateegia käsitleb muu hulgas kiirmoodi, tekstiilijäätmeid ja müümata jäänud tekstiilide hävitamist, teatab Taloussanomat.
Ettevõtjad ja investorid vajavad kindlust, et riigil on rohe-eesmärkidega tõsi taga.
Jätkusuutlik investeerimine - välditakse küll CO2-mahukaid ettevõtteid, kuid lennukiga lennatakse edasi (9)
Mis on fondide jätkusuutlik investeerimine, kuidas see praktikas välja näeb ja millised on senised tulemused? Ülevaate teeb Swedbank Investeerimisfondide investeeringute juht Igors Danilov.
